Sissejuhatus
Hiina Chang'e 6 robotmissioon lõppes teisipäeva pärastlõunal edukalt, tuues esimest korda Maale tagasi teaduslikult väärtuslikud proovid Kuu kaugemalt küljelt.
Kuuproove kandnud Chang'e 6 naasmiskapsel langes kell 14.07 Sise-Mongoolia autonoomse piirkonna Siziwangi bänneri eelseadistatud maandumiskohale, mis tegi lõpu 53-päevasele reisile, mis hõlmas palju keerulisi ja väljakutseid pakkuvaid reise. manöövreid.
Hiina Chang'e 6 maandumisprotsess
Taassisenemis- ja maandumisprotsessid algasid umbes kell 13.22, kui Pekingi kosmosejuhtimiskeskuse missioonijuhid laadisid üles ülitäpsed navigatsiooniandmed ümber Maa liikunud orbiidi-taassisenemise kapsli kombinatsiooni. Seejärel eraldus kapsel orbiidist umbes 5000 kilomeetrit. Atlandi ookeani lõunaosa kohal ja hakkas laskuma Maa poole. See sisenes atmosfääri kella 13.41 paiku kiirusega, mis oli lähedasel teisele kosmilisele kiirusele 11,2 kilomeetrit sekundis, ja põrkas seejärel ülikiire kiiruse vähendamiseks atmosfäärist välja. .Natukese aja pärast sisenes kapsel uuesti atmosfääri ja libises allapoole. Kui veesõiduk oli umbes 10 km kõrgusel maapinnast, vabastas see langevarjud ja maandus peagi sujuvalt maapinnale.
Varsti pärast maandumist saabusid Jiuquani satelliitide stardikeskusest saadetud päästetöötajad helikopterite ja maastikusõidukitega maandumiskohta. Seejärel transporditakse kapsel lennukiga Pekingisse, kus Hiina Akadeemia eksperdid selle avavad. Kosmosetehnoloogia.
The Chang'e 6 missiooni tehnoloogiline tugi
Chang'e 6 missioon, mis kujutab endast maailma esimest katset tuua tagasi proove Kuu kaugemast servast Maale, saadeti 3. mail välja Hainani provintsis asuvast Wenchangi kosmosestardikeskusest Long March 5 raskeveorakettiga. .
8,35-tonnise kosmoseaparaadi projekteeris ja ehitas Hiina Kosmosetehnoloogia Akadeemia, Hiina Aerospace Science and Technology Corp. tütarettevõte ning see koosnes neljast komponendist – orbiitrist, maandurist, tõususeadmest ja taassisenemiskapslist.
Pärast paljusid keerukaid samme langes maandur 2. juuni hommikul lõunapooluse-Aitkeni basseini, mis on üks suurimaid teadaolevaid päikesesüsteemi kokkupõrkekraatreid. Maandumine tähistas teist korda, kui kosmoselaev on kunagi sinna saabunud. Kuu kaugem pool.
Seda tohutut piirkonda ei olnud ükski kosmoseaparaat kunagi jõudnud kuni 2019. aasta jaanuarini, mil sond Chang'e 4 maandus lõunapooluse-Aitkeni basseinis. Chang'e 4 uuris oma maandumiskohta ümbritsevaid alasid, kuid ei kogunud ega saatnud proove tagasi.
Chang'e 6 maandur töötas Kuu kaugemal küljel 49 tundi, kasutades mehaanilist kätt ja puurit, millega koguti maapealseid ja maa-aluseid materjale. Vahepeal aktiveeriti uuringu- ja analüüsiülesannete läbiviimiseks mitu teadusaparaati.
The Chang'e 6 missiooni ajalooline tähendus
Pärast ülesannete täitmist tõusis prooviga laetud tõususeade Kuu pinnalt ja jõudis Kuu orbiidile, et dokkida proovide ülekandmiseks taassisenemiskapsliga. Missiooni viimasel etapil lendasid orbiiter ja naasmiskapsel tagasi Maale. orbiidil enne eraldumist teisipäeval.
Enne seda missiooni koguti kõik Maal olevad Kuu ained Kuu lähiküljelt USA kuue Apollo mehitatud maandumise, endise Nõukogude Liidu kolme Luna robotmissiooni ja Hiina Chang'e 5 mehitamata missiooni kaudu.
Püsivalt Maast eemale jääva kaugema külje maastikud ja füüsilised omadused on teadlaste sõnul väga erinevad Maalt nähtava lähikülje omadest.
Uued proovid pakuvad tõenäoliselt teadlastele üle maailma kasulikke võtmeid Kuu kohta käivatele küsimustele vastamiseks ja toovad tõenäoliselt kaasa hulga hindamatuid teaduslikke tulemusi, ütlesid nad.
Edasine uurimine on väljatöötamisel
2020. aasta talvel toimunud Chang'e 5 missioonil koguti 1731 grammi proove, mis on esimesed Kuu ained, mis saadi pärast Apollo ajastut. See tegi Hiinast USA ja endise Nõukogude Liidu järel kolmanda riigi, kes on kogunud Kuuproove.
Seni on Chang'e 5 kuuproovid võimaldanud Hiina teadlastel teha mitmeid akadeemilisi edusamme, sealhulgas kuuenda uue Kuu mineraali, nimega Changesite-(Y), avastamine.
Postitusaeg: 26. juuni 2024