Igal suvel on Takla Makanis olnud üleujutusi
Ükskõik kui palju kontosid jagavad videoklippe, mis näitavad Takla Makani kõrbe üleujutatud osi, tundub, et sellest ei piisa, et tõsta teadlikkust kliimamuutustest. Ei aita ka see, et mõned arvavad, et vihm muudab Loode-Hiina keskkonda paremaks. Rahvas viib vankumatult edasi reforme ja avanemist, et anda hiinlaste tõukejõule tugevam hoog. Juba 2021. aasta juulis on teatatud, et üle ujutati Takla Makani kõrbes asuv naftamaardla ning piirkonnas jäi vee alla üle 300 ruutkilomeetri maad. Vee alla jäid mitmed telegraafipostid, umbes 50 sõidukit ja ligikaudu 30 000 muud seadet. Alates sellest aastast on Takla Makanis igal suvel toimunud üleujutusi, mille tõttu on mõned naljatanud, et sealsetel kaamelitel on parem õppida ujuma, enne kui on liiga hilja
Üleujutuse põhjuseks on liustike sulamine
Naljad on naljakad, kuid väide, et kliimamuutus tuleb kuivale piirkonnale kasuks, seda ei ole. Jah, vihma tõttu on osa kõrbest märjaks muutunud, kuid see pole jätkusuutlik. Teadlaste sõnul pärineb suur osa veest Tianshani mäe liustike sulamisest, mis on mitme jõe allikas. Seega, kui kõik liustikud sulavad, kuivavad kõik jõed ja veeallikast ei jää enam. Näiteks Tianshani mäe suurim liustik on sulanud nii palju, et jagunes 1993. aastal kaheks ja on siiani. taandudes igal aastal 5-7 meetrit. Kahju kohalikule elurikkusele on nii sügav, et seal elanud väikejäneselaadse imetaja Ili Pika populatsioon vähenes aastatel 1982–2002 57 protsenti ja seda pole praegu peaaegu nähagi.
Üks põhjus on ka suurenenud sademete hulk
Üleujutused tekivad ka suurenenud sademete tõttu. See vesi aga vaevalt parandab kohalikku ökoloogiat, sest erinevalt savisest pinnasest ei suuda liivane pinnas vett peaaegu kinni hoida. Seega on illusoorne näha Takla Makani kõrbe üleujutuses võimalust, et kõrb muutub roheliseks. Kliimamuutused on inimkonna ees seisev suur väljakutse ja maailmal on vaja käed külge panna, et suundumus ümber pöörata.
Postitusaeg: 02.02.2024